Kui kortermajas on plaanis kapitaalremont, tekib oluline küsimus: kes peaks need kulud tasuma, kui korter müüakse? Vastus sellele küsimusele sõltub sellest, millal täpselt remont kooskõlastati – enne või pärast ostu-müügitehingut.
Kui kapitaalremont kinnitati omanike üldkoosolekul enne notariaalakti (ostu-müügilepingu) allakirjutamist, siis kulud kannab seaduslikult müüja. Värskete kohtuotsuste kohaselt on müüja, kes oli töö kinnitamise ajal omanik, kohustatud tasuma kõik sellega kaasnevad kulud.
Seda kinnitab 2023. aasta novembrist Napoli kohtuotsus. Antud juhul vaidlustas töövõtjalt maksenõudeid saanud uus omanik selle kohtus ja võitis kohtuasja. Kohus otsustas, et remondi eest peab tasuma eelmine omanik, kuna remondi tegemise otsuse tegemise ajal oli tema omanik.
Need reeglid kehtivad eranditult suuremate remonditööde puhul. Käimasolevate remonditööde osas on olukord teine. Kui pooleliolev töö kinnitati enne tehingut, kuid lõpetati pärast seda, langevad kulud uuele omanikule, kuna tema saab selle töö tulemustest otsest kasu.
Ostu-müügitehingu käigus peab müüja teavitama ostjat eelseisvatest remonditöödest. See võimaldab osapooltel kokku leppida, kes tasub eelseisvad kulud. Näiteks võite lepingusse lisada punkti, mille kohaselt müüja on nõus tasuma kõik enne tehingut kinnitatud kulud.
Kui endine omanik ei suuda kapitaalremondi eest tasuda, ei pea uued omanikud neid kulusid kandma. Sel juhul on fondivalitsejal või HOA-l kohustus kohtu kaudu võlg eelmiselt omanikult sisse nõuda kuni tema vara arestimiseni.
Rahaliste raskuste korral saab remondi eest tasumiseks küsida järelmaksu. Seda tehakse fondivalitseja kaudu, kes esitab küsimuse omanike üldkoosolekule otsuse tegemiseks. Selline lähenemine aitab vältida võlgu ja vältida teie kodu finantsseisundi halvenemist.
Seega on korteri müügil oluline arvestada kapitaalremondi kooskõlastamise ajastusega ning eelnevalt kokku leppida kulude jaotus, et vältida konflikte ja arusaamatusi.
09/10/2024
09/10/2024
07/10/2024
24/09/2024
23/08/2024